Monday, February 4, 2008

kc-135




Tüüp:
Tankerlennuk


Ehitaja:
Boeing Co.


Päritolumaa:
USA


Aasta:
Esmalend 1956 Kasutusele 1957


Mõõtmed P/L/K:
41,51 / 39,87 / 12,69


Max. stardimass:
146 284 kg


Lasti kogus:
37 648 kg


Mootor:
4X 10 100 kg tõukejõudu, CFM-International F108-CF-100 turboreaktiiv


Max. kiirus:
966 km/h / Mach 0,8


Lennulagi:
12 192 km


Lennukaugus:
18 024 km 54 431 kg kütusega; on õhus tangitav


Meeskond:
4: 2 pilooti, navigaator, tankimisseadme operaator


Kasutajamaad:
USA, ...







Stratotanker'i põhiülesandeks on kaugpommitajate tankimine, kuid tankimisseadmete ühildumise tõttu saab ta kütust pumbata mitmesugustele lennukitele, nii USAF'i, USN'i kui ka Marine Corps'i kui ka teistele NATO õhusõidukeile.
1955. aasta septembris testis Boeing esmakordselt Mudelit 717 millele oli kinnitatud tankimisseade (poom). Sellele järgnes tellimus KC-135A tankerlennukile. Esimene tankerlennuk lendas 31. augustil 1956. Kasutusele võeti lennuk juba järgmise aasta 28. juunil, viimane KC-135 valmis 1965. Üldse ehitati neid lennukeid 732, millest esimesel 582-l oli väiksem kiil, hilisematele ehitati stabiilsuse huvides suurem kiil. Neist üle 500 lennuki on ikka veel kasutusel.
Peaaegu kogu kütus mida Stratotanker kaasa suudab vedada, on vajajaile pumbatav. Peamine tankimisviis on käib poomi kaudu, seda juhib lennuki tagaosas kõhuli lamav poomi operaator (ametikohahüüdnimi: "boomer"), kes samas juhendab raadio teel all oleva lennuki pilooti. Tankimist vajava lennuki piloot ise ei saa ühendamisega hakkama kuna tankimisava asub kokpitist tagapool ja seega vaateväljast väljas (B-52 Stratofortress, F-22 Raptor). Lennuk lendab vajalikule kaugusele ning poomi juhib paika ja lukustab operaator, poom on juhitav tänu väikestele tiivakestele. Sondiga varustatud lennukeid saab tankida poomi otsast väljalastava vooliku ja sulgpallikujulise korvi abil. Voolikut juhtida ei saa, seega tuleb selle meetodi puhul kogu töö ära teha tankimist vajava õhusõiduki piloodil. Sond on mõningal juhul ettepoole ulatuv teleskoopvarras (enamasti koptereil, nt. UH-60 Black Hawk), mõningail lennukeil aga asub sond kokpiti kõrval (EA-6B Prowler, AV-8B Harrier) kõrvale- või ülesturritava jätkena mis võib olla sissetõmmatav. 1990ndate algul uuriti võimalust paigaldada Stratotanker'ile järelveetavad korvid tiibade külge. Selgus, et ümberehitus tasub end ära ja 45 KC-135R'i said endile kõnealuse süsteemi mis võimaldab samaaegselt tankida kaht sondiga varustatud õhusõidukit.
Peale tiibades asuvate kütusepaakide asuvad lisapaagid ka kere alumises pooles. Kütusepaagid on tehtud 1,5 millimeetri paksusest nailonkangast ja kaaluvad nad igaüks umbes 36 kg, mahutvad aga 7 tonni kütust (eelnev ei ole trükiviga!). Kütusevoolu juhitakse aga kokpitist kaaspiloodi poolt. Kütuse voolukiirus poomis on 2948 kg minutis (see hulk võimaldab sõiduautol sõita terve aasta). Lastiruum mahutab kuus standartset 463L konteinerit mis laetakse pardale külje peal olevast luugist. Sõltuvalt kütusekogusest võib KC-135 peale võtta kuni 37 648 kg lasti või 80 reisijat.
KC-135Q / -T tankereid ehitati 56. Nende pardal on lisa-sidepidamis- ja navigatsioonivarustus nüüdseks erru läinud SR-71 Blackbird'i toetuseks. Need mudelid kandsid lisaks standartsele JP-4 / JP-5 kütusele (mida ka tanker ise kasutas) JP-7 tüüpi kütust. Kuigi Q-mudelid võivad tankida ka lennukeid mis kasutavad JP-4 /5 kütust, tuleb paagid enne JP-7-ga täitmist puhastada (JP-4 /5 saastab JP-7-me mitte vastupidi). Praegu kasutatakse Q-mudelit peamiselt F-117 Nighthawk'ide tankimiseks ning on läbimas mootorivahetusprogrammi peale mida saavad nad tähiseks KC-135T.

Vahemikus 1975 kuni 1988 vahetati kõikide Stratotanker'ite tiibade alumised katted, et pikendada lennukite eluiga aastani 2020. Väsimisele just mitte eriti vastupidavast alumiiniumsulamist katteplaadid asendati uuemast sulamist plaatidega. Asendati ka mootorikinnitused. 1981 algas ka töö mootorivahetuse kallal, valjud suitsevad ning mittesäästlikud J57-P-59W vahetati uuemate ning paremate vastu. 1982 hakati lennukeile paigaldama ka praegu kasutatavaid F108-CF-100 turboreaktiive.
R-mudel võeti kasutusele juulis 1984. See versioon võib pardale võtta 50% rohkem kütust, on 25% säästlikum, hooldekulud on veerandi võrra väiksemad ning on 96% vaiksem kui A-mudel.

A-mudel maksab 26 100 000 USD, E-mudel 30 600 000 USD ja R-mudel 53 000 000 USD.


No comments:

Post a Comment